Filipiinid

11.05 j6udsime Manilasse. Mingit kindlat plaani polnud, teadsime vaid, et kolme p2eva p2rast l2heb j2rgmine lend. Mu prantslasest reisikaaslane oli kuulnud, et sellel samal Luzoni saarel on yks ilus vulkaan ja et v6iks seda vaatama minna. Hea kyll, miks mitte. Lasime taksojuhil end bussijaama viia. Ja Filipiinidel on liikluses nii, et kes esimesena l2heb v6i k6vemini signaalitab, sellel on 6igus. Teadmata t2pselt, kuhu minema peame, saime l6puks kohalikelt tundmatu linna nime- Dau. Okei. Kolm tundi hiljem j6udsime kohale. Metsik kuumus, n2lg, v2simus, t2iesti v66ras koht. Bussi aknast n2gin juba, et 6ues palju inimesi. Kui v2lja astusin, tundsin end kui v66rkeha. Tekkis justkui hetkeline vaikus ja k6ik pilgud p66rdusid meile. Ja siis l2ks see l2rm j2lle lahti. Nagu k2rbsed olid k6ik meie ymber ja pakkusid igasugu teenuseid. P6genesime kiirs66gikohta, et veidi j2rele m6elda. Peagi saime aru, et oleme siin kaks ainsat valget inimest ja palju neid siin t6en2oliselt ei k2i.

L6puks leidsime endale  odava 66bimiskoha. Tuba jagasime 5 prussakaga, kes olid vist tavaliste prussakate hiiglaslikud esivanemad. P2rast v2ikest puhkust jalutasime linna teise otsa. Kogu kultuurishokki aitas leevendada see, kui n2gin esimest valget inimest. Esimesed p2evad kohanesime uue milj66ga, 6ppisin turul kauplema ja ettevaatlikult proovisin kohalikku toitu. Kogu selle kolme p2eva v6tmes6nadeks v6iks olla pidev olelusv6itlus, et sulle rahaga tynga ei tehtaks.

14.05 lendasime Boracay saarele. Filipiinidel on kokku yle 7000 saare ja ringi lennata v6iks siin palju. Aga Boracay- turistidest pungil, hotell hotelli otsas, aga rand oli ilus ja palmid ka. Polegi oma elus varem sellisel puhkusel olnud, et v6tad rannas p2ikest ja jood kohalikku kookosemaitselist rummi.

18.05 s6itsme varahommikul k6igepealt yhele suuremale saarele, kust edasi yhistranspordiga kuus tundi Iloilo linna. Sealt paadi peale. K6ige odavam pilet andis 6iguse yhele voodikohale sadade seast. Ja kui ytlen voodi, siis ei m6tle voodit linade ja teki ja padjakesega. Keegi hea inimene oli viis kukke paadireisile kaasa v6tnud. Lindude 6htune omavaheline pikk arutelu v2ga ei h2irinudki, sest olin ysna v2sinud. Kyll aga l6i paadi loksumine neil vist bioloogilise kella rytmi sassi, sest kell 3.30 hommikul hakkasid nad j2lle kirema. 15 tundi hiljem j6udsime Cebu linna.

20.05 tulime varahommikul Manilas lennukist maha. Sai veidi ringi vaadatud ja k2es ongi minu viimane p2ev siin.

Aga ma pole veel l6petanud. Kirjutan varsti j2lle! :)

Kiire update

Yks p2ev l2ksin bossi koeraga l6igutrenni tegema. Tund aega hiljem pidin l6petama, sest koer v2sis 2ra.

Kolmap2eval sai minu kolm ja pool kuud kestnud t66laager Sheppartonis l2bi. P2rast 10 suurt pannkooki hommikus66giks korjasin kiirelt viimased 1000 kilo 6unu ja seej2rel istusin juba rongi peale. Arvestasin kokku, et kogu selle aja jooksul t6in oma farmeritele puu otsast alla 101,5 tonni puuvilja! Liialdamata. 

Nyyd olen teist p2eva Darwinis ja oma viimast p2eva Austraaliast. 2rkasin just ja kaua n2gemata voodi p2rast telgielu nii mugav ei olegi. Hmm. Igatahes, eile ajasin peavalu tekitava paberimajanduse korda. Kui see sai sydamelt 2ra, j2i aega veel kohalikku t2navaturgu ja muud linnailu nautida. N2gin oma Ausi esimese mao ka 2ra. Kyll mitte myrgise, aga viis meetrit pikk oli ikkagi!

Vot. Homme varahommikul kell 2.40 l2heb lend. Vaatan, mis seal Aasia pool toimub.

Olge k6vad! :)

03.04. Kell 6.30 istusime seljakottidega rongi peale ja s6itsime Melbourne'i, kus rentisime endale uue Kia Carnivali. Kui olime poest ostetud 20 kg makaronidega ja kuuekesi ennast koos pagasiga autosse mahutanud, v6is roadtrip alata.

Kaks p2eva enne seda olime l6petanud 6unte korjamise ja saime kaks n2dalat puhkust. Kas on paremat otstarvet teenitud raha kulutamiseks, kui natukene siin hiiglaslikus Austraalias ringi reisida? Pole enam palju j22nud. Juba aprill.

Oma roadtrippi alustasime Great Ocean Roadiga. See on umbes 300 km pikkune tee paljude vaatamisv22rsustega, mis jookseb m66da l6unakallast Melbourne'i ja Adelaide'i vahel. Esimesel kahel p2eval nautisime ilusaid randasid, kus lained olid sama suured nagu idarannikul, matkasime metsas ja n2gime koske, kus vett polnud. Selle sama kose juurest paistis yks koobas, kust kostus didgeridoo (p6liselanike rahvuspill) h22lt. Lootsin, et ehk vana kogenud aborigeen poetab m6ne elutarkuse, kuid eest leidsin hoopis jaapanlased, kes pilli puhusid. Hiljem ronisin puu otsa, et koaalaga pilti teha, kes haises jubedalt, ja jooksin kiirelt ookeanisse ning veel kiiremini v2lja tagasi- kylm  oli. J2rgmise p2eva varahommikul tegin koos p2ikeset6usuga inimtyhjas rannas virgutava treeningu.

J2rgmised 12 km: linnud, k2ngurud, lehmad ja draakonid.

Kolmandal p2eval l6petasime Great Ocean Roadi. Oligi siiber juba. Tee lookles m66da rannikut nii r2ngalt, et pidin autos oksele hakkama. 6htupoolikul ekslesime tund aega metsas, kuni leidsime sobiva 66bimiskoha. P2rast t2histasime kolleegi synnip2eva. Kulbiga makarone taldrikule ja poest saadud tasuta kook maitsesid h2sti. Kylla tuli ka Jim Beam.

Neljas p2ev. Leidsime suve 300 km enne Adelaide'i. T2histamiseks tegime rannas l6unas66gi. V2ljas 30 kraadi ja taevas pilvitu. Hea soe.

Pyhap2ev Adelaide's. J2rgmine p2ev s6itsime juba k6rbes, kus ainus m2rk tsivilisatsioonist oli maantee k6rval olev gaasitoru ja yksikud lehmad-lambad. P2rast 600 km s6itu hakkas p2ike loojuma ja CD plaadil k2is viimane lugu. Afroameeriklane vuristas "they see me rollin', they hatin'" ning autojuhil oli yks k2si roolil ja k6igi pead 66tsusid muusika rytmis kaasa. Seej2rel j6udsime Coober Pedysse. Linn, mis on suurem jaolt maa all ning on kuulus oma opaalikaevanduste poolest. Yyrisime meiegi endale koopas yhe nurga ja j2ime magama.

Teisip2eval v2ike linnaekskursioon, mis l2ks 6nnelikult ehk l2rmavate aborigeenidega probleeme ei tekkinud. Olen kohtunud paljude toredate p6liselanikega, aga neid Coober Pedy omasid eristab enesekontolli kaotanud, purjus ja h22lekatest klounidest, keda v6ib reede 6htul Tartu linna peal erinevate klubide uste tagant leida, vaid nahav2rvus.

6htul 66bisime kahes kohas korraga ehk siis Northern Territory ja South Australia piiri peal. Austraalias on kokku 8 osariiki ja nyydseks olen olnud nendest 6. Tasmaania ja Western Australia j22vad selleks korraks kylastamata.

J2rgmine p2ev j6udsime Alice Springsi. Asub enam v2hem Ausi keskel, mitte v2ga suur, 28000 inimest. Teistest linnadest, kus k2inud olen, eristab seda p6hiliselt aborigeenikultuuri suur kandepind. See on v2ga huvitav ja omap2rane. Hea kogemus. V6tsin osa ka didgeridoo t66toast. Tatistasin pool p6randat t2is, aga sain m6ned helid pillist v2lja ka puhutud.

Neljap2ev King's Canyonis, mida nimetatakse ka Ausi Great Canyoniks. Keset k6rbe yks h2mmastav vaatepilt igatahes.

King's Canyon

...nagu eelmine

Kolm p2eva pesemata ja l6puks j6udsime p2rale kohta, mis oli yks suur p6hjus meie reisi alustamiseks- Uluru ehk maailma suurim kivi. Kogu v2rk asub Uluru- Kata Tjuta Rahvuspargis. Alustasime ysna vara ja tegevust j2tkus terveks p2evaks. Teine vaatamisv22rsus lisaks Ulurule oli Kata Tjuta ehk aborigeeni keelest t6lgituna "palju p2id". Tutvusime abode kultuuriga, nende k2sit66ga ja elup6him6tetega, saime teada, miks see koht neile nii pyha on. Jalutasime ymber Uluru ja n2gime, kuidas keset k6rbe v6ib suure kivi varjus vett leida. L6unas66gi tegime seal samas ja seej2rel suundusime Kata Tjuta poole. Seal v6tsime ette 6 km pikkuse matka, mis oli huvitavam, kui Uluru juures, sest sai ronida ka m66da kaljusid ja oma fyysist testida. Viimase 3 km tegime pool joostes, sest olime hiljaks j22mas. Nimelt tahtsime tagasi j6uda p2ikeseloojanguks Uluru juurde. Sel ajal muudab kivi v2rvi ja pidadvat ilus olema. Peale meie teadis seda ka 200 teist turisti, kes oma suurte kaamerate ja kohvilaudadega end yles olid rivistanud.

Mount Conner

Kata Tjuta

...mis eelmine

ULURU!

N6udepesu pritsutiga

Viimase 6htu veinir2nnak ehk jutud Oktoberfestist v2sitasid saksapoisi 2ra

P2rast 3 p2eva s6itu j6udsime tagasi Sheppi. Kokku l2bisime 6000 km. See on umbes sama maa, kui Eestist Kreekasse ja tagasi. K6va yritus.

Aga nyyd veel 3 n2dalat 6unu ja siis Melbsi ning enam siia tagasi ei tule!

Cheers!

Salam alikoum!

M66dunud reedel korjasime selle aasta viimased pirnid. Meile anti 4 vaba p2eva enne 6unu ning 6htul tegime plaane ja t2histasime. Laup2eva alustasime ysna vara, kerge trenn, pakkimine ning asusime viiekesi teele. Sihtkohaks oli Grampiansi rahvuspark, yks meie s6ber ytles, et seal olla ilus. Hea kyll, piisab, peaasi, et Sheppist minema saaks. P2rast 400 kilomeetrit j6udsime kohale. Kuna hakkas juba pimedaks minema, otsustasime 66bimiskoha otsida ning j2rgmine p2ev vaatamisv22rsusi nautida. 66bisime keset metsa yhel telkimisalal. Peale meie oli seal veel palju inimesi. Mingi hetk hakkasime teistega arutama, et ikka p2ris jube. Oleme elanud 2 kuud kuuris, telgis. Voodi pole enam kellelgi meeles. Oleme terve see aeg korjanud pirne. Lisaks hakkas sadama ja 6htul oli 4 kraadi. Kuna Austraalias pidi ju soe olema ja kellelgi polnud piisavalt riideid kaasas, oli p2ris kylm. Siis aga ytles meie prantsuse s6ber tabava lause: "It`s easy to be a backbacker, you don`t have to care about anything." Ja nii olidki k6ik mured kadunud. J6ime 6lut edasi, otsisime metsast l6kkepuid ja panime pasta tulele.

Pirnikorjajad

J2rgmine p2ev p22sisme telkimisalalt minema enne, kui metsavaht tuli ja seega maksma ei pidanud. Nyyd siis vaatamisv22rsustest. Eks pildid seletavad paremini

P2ev l2ks kiiresti ja juba leidsimegi end s6itmas Bendigo poole. Linn, kus ma paar n2dalat tagasi k2isin, aga teised tahtsid ka n2ha.

Bendigosse j6udsime j2lle 6htul ning asusime uut magamiskohta otsima. Selleks s6itsime ligi 10 km m66da kruusateed kuniks j6udsime keset metsa yhele telkimisalale. Peale meie oli seal ainult yks buss. Terve selle aja jooksul ei n2inud me seal kedagi liikumas. Mets, tsivilisatsioonist eemal, yksik buss, mobiililevi pole- justkui "Wrong Turn 6". Sellegipoolest l2ks k6ik edukalt. Rahvusvaheline seltskond, Austraalia loodus, prantsuse 6lu nig iirlaste St. Patricku p2ev.

J2rgmine p2ev j6dsime tagasi Sheppartoni. Puhkus oli hea, andis piisavalt v2rskust, et j2rgmised 2-3 n2dalat 6unu korjata. Ikka vanas farmis. P2rast seda on juba m6ned plaanid, aga eks sellest siis, kui need reaalsemaks muutuvad.

Davai, tsau!

Siin me oleme

Niiviisi

Töö, mille saime eelmisel esmaspäeval osutus jubedaks. Pidime õunu korjama justkui dzunglis: rohi puusani, poriloigud igal pool, puud metsikud ja vilja vähe. Olime seal 2,5 tundi ja loobusime. Päris orjatööd ka tegema ei hakka. Õnneks olid mu vanad farmerid mulle öelnud eelnavalt, et kui hätta jään, võin nendega ühendust võtta. Nii tegingi. Läksin neile külla, vestlesime poolt tundi ja saimegi kahe sõbraga vana töö tagasi. Teisipäeva õhtul juba alustasime. Muutunud oli see, et nüüd töötame hommikul ja õhtul, kokku umbes 10-11 tundi päevas. Muuks väga aega ei jää, sest terve päev redelist üles-alla ronida väsitab kõvasti. Sellise reziimiga töötame veel 2-3 päeva, seejärel väike puhkus ning eile saime teada, et esmaspäeval saame juba õuntega alustada. uhesõnaga, olen vana koha peal tagasi ja seda vähemalt aprillini.

Nüüd mõned lubatud pildid eelmise posti juurde.

Tiibadega rohutirts

Aeg on taas kiirelt l2inud. Nii m6ndagi juhtunud.

Eelmine pyhap2ev oli mu viimane t66p2ev farmis, kus veetsin 5 toredat n2dalat. 6htupoolikul kylastasid meid farmerid ja ytlesid, et ongi k6ik. Pisut ootamatu. Lahkumis6htu oli mitmekesine ja l6bus, ainult itaallased keerasid veidi 2ra. K6igepealt varastasid nad farmeritelt kaks t6stukit ja kihutasid nendega ringi. Seej2rel lykkasid nad ymber suure seina nendest samadest kastidest, kuhu pirne korjasime. Edasi vist hakkas neil kylm. Miks muidu tuli m6te panna yks nendest kastidest 6ues p6lema. Lisan veel seda, et tol hetkel oli terves osariigis keeld v2ljas tuld teha. Nii, ja 6htu tipphetk oli see, kui peast p6runud oranzide juustega klouni n2oga itaallane jooksis peo keskele p6risev mootorsaag k2es ning laua sisse suure augu l6ikas.

J2rgmine p2ev l2ksime kohe autoga uut t66d otsima. Uskumatu 6nn, aga saime selle esimesest farmist, kuhu sisse s6itsme. Tunnipalk, v2hemalt 10 p2eva. Tundus liiga hea, et olla t6si. Kaks p2eva t66tasime ja seej2rel hakkas sadama. Kuuldavasti pole sellist vihma ammu Sheppis olnud. Yhes uuselamurajoonis oli vett peaagu p6lvek6rguseni ning autoga sealt l2bi s6ites olin uppumas.

Vahepeal pidime kuurist v2lja kolima. Kui oled viis n2dalat p2evast-p2eva inimestega koos, v6ivad nad ypris headeks s6pradeks saada. Mis seal ikka, taas tuli k6ik maha j2tta. Uueks elupaigaks on j2lle telk, kuid nyyd yhel telkimisalal. Sinna kolisin koos nelja prantslasega, kellega olin tutvunud eelmises kohas. J2rgmine p2ev j2rgnesid meile veel yks prantslane ja itaallane ka. 6nneks mitte see segane. Esimene 66 sadas paduvihma. L2bi seinte tulid vaid m6ned piisad, aga uks nii hea polnud. J2in magama jalad loigus.

Vihma t6ttu anti meile neli vaba p2eva. T2na, esmasp2eval, t66tasime taas. Paraku oli miski muutunud ning sai ka selle t66ga yhele poole. Aga 6nn naeratas j2lle. Saime pundi peale uue t66, kuid ainult 2-3 p2evaks. Eks p2rast vaatab edasi.

Laup2eval tegime v2ikse v2ljas6idu eesti s6pradega Victoria osariigi suuruselt kolmandasse linna Bendigosse. Kenad majad ja k6ik muu. Hea vaheldus. 6htul oli noortele m6eldud festivali raames erirahvuste kontsert. Nimelt siin linnas on v 2 g a palju erinevaid rahvusi. Aga kontsert oli hea. Kui m2ngiti Panjabi MC-Jogi kaverit, l2ks rahvas t2iesti p66rdesse.

Siin prantsuse klaviatuuril t2hti taga ajades v6i neid numbritega alatihti asendades kaob m6ttel6ng v2gisi k2est. L6petan selleks korraks ja pyyan varsti illustreerivaid pilte ka lisada.

All the best! Mul sygis algas.