"I hear and I forget, I see and I remember, I do and I understand."
Reis jätkuski. Kiire vahepeatus ja keelepraktika Moskvas, siis Riia ja pärast 7 kuud ning 12 päeva jõudsin taas Tartusse. Aeg läks kiiresti, kuid tehtud sai palju. Uued kogemused, emotsioonid... Sõnu jääb väheks. :)
Tänan kõiki, kes jälgisid ja mõttes kaasa elasid! Varsti näeb! :)
Saturday, June 1, 2013
Tuesday, May 28, 2013
Tai Kuningriik
21.05 maandusin Bangkokis. Seekord yksi, s6ber prantslane l2ks Austraaliasse tagasi. Esimesel 6htul v6tsin kohe bussi ja s6itsin kaugele l6unasse Phuketi saarele.M6tlesin seal m6ned p2evad peesitada ja ringi vaadata. Kahjuks oli ilm vihmane ja rand Filipiinidega v6rreldes jube r2pane ning kui tagatipuks m2rkasin liival n6elaga systalt vedelamas, otsustasin j2rgmine p2ev minema minna.
Nii tegingi. Reede hommikul s6itsin praamiga Koh Phi Phi saare poole. Huvitava kujuga kaljuformatsioonid, mis ookenist v2lja ulatudes v2iksemaid saarekesi moodustasid, muutsid reisi p6nevamaks. P6hjus, miks ma yldse l6una poole reisisin, oli see, et tahtsin hirmsasti n2ha filmist The Beach kuulsaks saanud randa nimega Maya Bay, mis asub Koh Phi Phi Leh saarel veidi Phi Phist eemal.
Laup2eva hommikul istusin Tai paati ning asusin teele. Reis algas h2sti. P2ike paistis, snorgeldasime, n2gime ilusaid v2rvilisi kalu, haisid mitte- k6ik m6nus. Maya Bayle tuli l2heneda saare tagant. See oli yks v2ike laht, kus kaks sissek2iku avamerelt oli ymbritsetud suurte kaljudega. Peale meie oli seal veel mitmeid teisi suuremaid ja v2iksemaid paate. Aga siis j2rsku t6usis tuul ja hakkas vihma sadama. Lained l2ksid nii suureks, et paat oli vahepeal reaalselt veega risti. T6mbasin p22stevesti selga ja planeerisin, kuidas eluga p22seda. Kui meie paat oli kahe teise samasugusega kokku p6rganud ja esiotsa oli l66gist auk tekkinud, arvas juht, et v6iks tagasi minna. Rand j2i n2gemata ja kylmetasin ka. P2rast kerget turgutust k2isin paadifirma juures ja sain loa j2rgmine p2ev uuesti proovida.
Pyhap2eva hommikul t6usin varem ja jooksin randa, et vesi yle kontrollida. Tundus rahulik. Maya Bay pidi seda v22rt olema. Algus l2ks taas h2sti- p2ike, m6nus vesi. J6udsime siis j2lle saare taha sinna kaljude vahele. Tuul oli veidi t6usnud ja lained kerkisid, aga paadimees viskas ankru p6hja ja andis loa minna. Saarele saamine oli omaette katsumus. K6igepealt pidi ujuma ca 50 m kaljuseinani, kus oli trepp, millest pidi paari meetri k6rgusele ronima. Abiks olid yksikud k6iejupid. Aga probleem oli selles, et kalju 22res olid lained eriti tugevad ja tahtsid sind vastu seina virutada. T6mbasin j2lle p22stevesti selga ja panin minema. J2i v2he maad, kui tuli suur laine ja lykkas mind teadmata suunas. Ahmisin 6hku, sekka soolast vett ja midagi aru ei saanud. Siis n2gin silmanurgast k6it ja haarasin sellest ning tirisin end trepi peale 2ra. Jalg v2rises ja syda puperdas. Vetelp22stest polnud loomulikult juttugi. Vaata ise, kuidas saad, see on Taimaa :D Aga okei. Rand oli kahjuks pettumus. Looduslikult kyll ilus, kuid liiga turistlik nagu arvata v6iski. 50 m pikk ja 5 m lai ning sajad hiinlased oma kaameretaga tuhandeid pilte tegemas.
Hetked talletatud ja hakkasin tagasi minema. Passin selle trepi peal kaua, enne kui vette hyppasin ja elu eest paadini ujusin. 10 euri eest korralik adrenaliinidoos igatahes.
P2rastl6unal k2isin paadist tuttavaks saanud ameeriklastega dzunglis matkamas. N2gime suurte munadega ahve ja ilusat, peaaegu inimtyhja randa. 6htul v6itlesin palavikuga- edukalt. Ainult nohu j2i.
J2rgmine hommik tegin viimase supluse India ookeanis ja alustasin reisi pealinna suunas. Lainetas taas k6vasti ja seisin koos hiinlastega okse j2rjekorras. 6nneks maabusime enne, kui kord minuni j6udis. P2rast 15 tundi bussis olin j2lle Bangkokis. M6ned p2evad avastamist siin ja siis j2rgmine lend. Reis j2tkub. :)
 |
| Phuketi rand |
Nii tegingi. Reede hommikul s6itsin praamiga Koh Phi Phi saare poole. Huvitava kujuga kaljuformatsioonid, mis ookenist v2lja ulatudes v2iksemaid saarekesi moodustasid, muutsid reisi p6nevamaks. P6hjus, miks ma yldse l6una poole reisisin, oli see, et tahtsin hirmsasti n2ha filmist The Beach kuulsaks saanud randa nimega Maya Bay, mis asub Koh Phi Phi Leh saarel veidi Phi Phist eemal.
 |
| Koh Phi Phi |
 |
| Siukeses kohas elasin |
 |
| Koh Phi Phi |
 |
| Koh Phi Phi, Tai paat |
 |
| Koh Phi Phi |
 |
| Koh Phi Phi |
Laup2eva hommikul istusin Tai paati ning asusin teele. Reis algas h2sti. P2ike paistis, snorgeldasime, n2gime ilusaid v2rvilisi kalu, haisid mitte- k6ik m6nus. Maya Bayle tuli l2heneda saare tagant. See oli yks v2ike laht, kus kaks sissek2iku avamerelt oli ymbritsetud suurte kaljudega. Peale meie oli seal veel mitmeid teisi suuremaid ja v2iksemaid paate. Aga siis j2rsku t6usis tuul ja hakkas vihma sadama. Lained l2ksid nii suureks, et paat oli vahepeal reaalselt veega risti. T6mbasin p22stevesti selga ja planeerisin, kuidas eluga p22seda. Kui meie paat oli kahe teise samasugusega kokku p6rganud ja esiotsa oli l66gist auk tekkinud, arvas juht, et v6iks tagasi minna. Rand j2i n2gemata ja kylmetasin ka. P2rast kerget turgutust k2isin paadifirma juures ja sain loa j2rgmine p2ev uuesti proovida.
 |
| Koh Phi Phi Leh eemalt |
Pyhap2eva hommikul t6usin varem ja jooksin randa, et vesi yle kontrollida. Tundus rahulik. Maya Bay pidi seda v22rt olema. Algus l2ks taas h2sti- p2ike, m6nus vesi. J6udsime siis j2lle saare taha sinna kaljude vahele. Tuul oli veidi t6usnud ja lained kerkisid, aga paadimees viskas ankru p6hja ja andis loa minna. Saarele saamine oli omaette katsumus. K6igepealt pidi ujuma ca 50 m kaljuseinani, kus oli trepp, millest pidi paari meetri k6rgusele ronima. Abiks olid yksikud k6iejupid. Aga probleem oli selles, et kalju 22res olid lained eriti tugevad ja tahtsid sind vastu seina virutada. T6mbasin j2lle p22stevesti selga ja panin minema. J2i v2he maad, kui tuli suur laine ja lykkas mind teadmata suunas. Ahmisin 6hku, sekka soolast vett ja midagi aru ei saanud. Siis n2gin silmanurgast k6it ja haarasin sellest ning tirisin end trepi peale 2ra. Jalg v2rises ja syda puperdas. Vetelp22stest polnud loomulikult juttugi. Vaata ise, kuidas saad, see on Taimaa :D Aga okei. Rand oli kahjuks pettumus. Looduslikult kyll ilus, kuid liiga turistlik nagu arvata v6iski. 50 m pikk ja 5 m lai ning sajad hiinlased oma kaameretaga tuhandeid pilte tegemas.
 |
| Maya Bay hiinlasteta. Aa, ja nemad raisk tulid randa oma kiirpaatidega teiselt poolt. |
Hetked talletatud ja hakkasin tagasi minema. Passin selle trepi peal kaua, enne kui vette hyppasin ja elu eest paadini ujusin. 10 euri eest korralik adrenaliinidoos igatahes.
P2rastl6unal k2isin paadist tuttavaks saanud ameeriklastega dzunglis matkamas. N2gime suurte munadega ahve ja ilusat, peaaegu inimtyhja randa. 6htul v6itlesin palavikuga- edukalt. Ainult nohu j2i.
J2rgmine hommik tegin viimase supluse India ookeanis ja alustasin reisi pealinna suunas. Lainetas taas k6vasti ja seisin koos hiinlastega okse j2rjekorras. 6nneks maabusime enne, kui kord minuni j6udis. P2rast 15 tundi bussis olin j2lle Bangkokis. M6ned p2evad avastamist siin ja siis j2rgmine lend. Reis j2tkub. :)
 |
| Khaosan Road |
 |
| Kui soe on Bangkokis? Nii soe, et hommikul kell 8 l2heb koer vabatahtlikult j22vanni. |
Monday, May 20, 2013
Filipiinid
11.05 j6udsime Manilasse. Mingit kindlat plaani polnud, teadsime vaid, et kolme p2eva p2rast l2heb j2rgmine lend. Mu prantslasest reisikaaslane oli kuulnud, et sellel samal Luzoni saarel on yks ilus vulkaan ja et v6iks seda vaatama minna. Hea kyll, miks mitte. Lasime taksojuhil end bussijaama viia. Ja Filipiinidel on liikluses nii, et kes esimesena l2heb v6i k6vemini signaalitab, sellel on 6igus. Teadmata t2pselt, kuhu minema peame, saime l6puks kohalikelt tundmatu linna nime- Dau. Okei. Kolm tundi hiljem j6udsime kohale. Metsik kuumus, n2lg, v2simus, t2iesti v66ras koht. Bussi aknast n2gin juba, et 6ues palju inimesi. Kui v2lja astusin, tundsin end kui v66rkeha. Tekkis justkui hetkeline vaikus ja k6ik pilgud p66rdusid meile. Ja siis l2ks see l2rm j2lle lahti. Nagu k2rbsed olid k6ik meie ymber ja pakkusid igasugu teenuseid. P6genesime kiirs66gikohta, et veidi j2rele m6elda. Peagi saime aru, et oleme siin kaks ainsat valget inimest ja palju neid siin t6en2oliselt ei k2i.
L6puks leidsime endale odava 66bimiskoha. Tuba jagasime 5 prussakaga, kes olid vist tavaliste prussakate hiiglaslikud esivanemad. P2rast v2ikest puhkust jalutasime linna teise otsa. Kogu kultuurishokki aitas leevendada see, kui n2gin esimest valget inimest. Esimesed p2evad kohanesime uue milj66ga, 6ppisin turul kauplema ja ettevaatlikult proovisin kohalikku toitu. Kogu selle kolme p2eva v6tmes6nadeks v6iks olla pidev olelusv6itlus, et sulle rahaga tynga ei tehtaks.
14.05 lendasime Boracay saarele. Filipiinidel on kokku yle 7000 saare ja ringi lennata v6iks siin palju. Aga Boracay- turistidest pungil, hotell hotelli otsas, aga rand oli ilus ja palmid ka. Polegi oma elus varem sellisel puhkusel olnud, et v6tad rannas p2ikest ja jood kohalikku kookosemaitselist rummi.
18.05 s6itsme varahommikul k6igepealt yhele suuremale saarele, kust edasi yhistranspordiga kuus tundi Iloilo linna. Sealt paadi peale. K6ige odavam pilet andis 6iguse yhele voodikohale sadade seast. Ja kui ytlen voodi, siis ei m6tle voodit linade ja teki ja padjakesega. Keegi hea inimene oli viis kukke paadireisile kaasa v6tnud. Lindude 6htune omavaheline pikk arutelu v2ga ei h2irinudki, sest olin ysna v2sinud. Kyll aga l6i paadi loksumine neil vist bioloogilise kella rytmi sassi, sest kell 3.30 hommikul hakkasid nad j2lle kirema. 15 tundi hiljem j6udsime Cebu linna.
20.05 tulime varahommikul Manilas lennukist maha. Sai veidi ringi vaadatud ja k2es ongi minu viimane p2ev siin.
Aga ma pole veel l6petanud. Kirjutan varsti j2lle! :)
L6puks leidsime endale odava 66bimiskoha. Tuba jagasime 5 prussakaga, kes olid vist tavaliste prussakate hiiglaslikud esivanemad. P2rast v2ikest puhkust jalutasime linna teise otsa. Kogu kultuurishokki aitas leevendada see, kui n2gin esimest valget inimest. Esimesed p2evad kohanesime uue milj66ga, 6ppisin turul kauplema ja ettevaatlikult proovisin kohalikku toitu. Kogu selle kolme p2eva v6tmes6nadeks v6iks olla pidev olelusv6itlus, et sulle rahaga tynga ei tehtaks.
14.05 lendasime Boracay saarele. Filipiinidel on kokku yle 7000 saare ja ringi lennata v6iks siin palju. Aga Boracay- turistidest pungil, hotell hotelli otsas, aga rand oli ilus ja palmid ka. Polegi oma elus varem sellisel puhkusel olnud, et v6tad rannas p2ikest ja jood kohalikku kookosemaitselist rummi.
 |
18.05 s6itsme varahommikul k6igepealt yhele suuremale saarele, kust edasi yhistranspordiga kuus tundi Iloilo linna. Sealt paadi peale. K6ige odavam pilet andis 6iguse yhele voodikohale sadade seast. Ja kui ytlen voodi, siis ei m6tle voodit linade ja teki ja padjakesega. Keegi hea inimene oli viis kukke paadireisile kaasa v6tnud. Lindude 6htune omavaheline pikk arutelu v2ga ei h2irinudki, sest olin ysna v2sinud. Kyll aga l6i paadi loksumine neil vist bioloogilise kella rytmi sassi, sest kell 3.30 hommikul hakkasid nad j2lle kirema. 15 tundi hiljem j6udsime Cebu linna.
20.05 tulime varahommikul Manilas lennukist maha. Sai veidi ringi vaadatud ja k2es ongi minu viimane p2ev siin.
Aga ma pole veel l6petanud. Kirjutan varsti j2lle! :)
Thursday, May 9, 2013
Kiire update
Yks p2ev l2ksin bossi koeraga l6igutrenni tegema. Tund aega hiljem pidin l6petama, sest koer v2sis 2ra.
Kolmap2eval sai minu kolm ja pool kuud kestnud t66laager Sheppartonis l2bi. P2rast 10 suurt pannkooki hommikus66giks korjasin kiirelt viimased 1000 kilo 6unu ja seej2rel istusin juba rongi peale. Arvestasin kokku, et kogu selle aja jooksul t6in oma farmeritele puu otsast alla 101,5 tonni puuvilja! Liialdamata.
Nyyd olen teist p2eva Darwinis ja oma viimast p2eva Austraaliast. 2rkasin just ja kaua n2gemata voodi p2rast telgielu nii mugav ei olegi. Hmm. Igatahes, eile ajasin peavalu tekitava paberimajanduse korda. Kui see sai sydamelt 2ra, j2i aega veel kohalikku t2navaturgu ja muud linnailu nautida. N2gin oma Ausi esimese mao ka 2ra. Kyll mitte myrgise, aga viis meetrit pikk oli ikkagi!
Vot. Homme varahommikul kell 2.40 l2heb lend. Vaatan, mis seal Aasia pool toimub.
Olge k6vad! :)
Friday, April 19, 2013
03.04. Kell 6.30 istusime seljakottidega rongi peale ja s6itsime Melbourne'i, kus rentisime endale uue Kia Carnivali. Kui olime poest ostetud 20 kg makaronidega ja kuuekesi ennast koos pagasiga autosse mahutanud, v6is roadtrip alata.
Kaks p2eva enne seda olime l6petanud 6unte korjamise ja saime kaks n2dalat puhkust. Kas on paremat otstarvet teenitud raha kulutamiseks, kui natukene siin hiiglaslikus Austraalias ringi reisida? Pole enam palju j22nud. Juba aprill.
Oma roadtrippi alustasime Great Ocean Roadiga. See on umbes 300 km pikkune tee paljude vaatamisv22rsustega, mis jookseb m66da l6unakallast Melbourne'i ja Adelaide'i vahel. Esimesel kahel p2eval nautisime ilusaid randasid, kus lained olid sama suured nagu idarannikul, matkasime metsas ja n2gime koske, kus vett polnud. Selle sama kose juurest paistis yks koobas, kust kostus didgeridoo (p6liselanike rahvuspill) h22lt. Lootsin, et ehk vana kogenud aborigeen poetab m6ne elutarkuse, kuid eest leidsin hoopis jaapanlased, kes pilli puhusid. Hiljem ronisin puu otsa, et koaalaga pilti teha, kes haises jubedalt, ja jooksin kiirelt ookeanisse ning veel kiiremini v2lja tagasi- kylm oli. J2rgmise p2eva varahommikul tegin koos p2ikeset6usuga inimtyhjas rannas virgutava treeningu.
Kolmandal p2eval l6petasime Great Ocean Roadi. Oligi siiber juba. Tee lookles m66da rannikut nii r2ngalt, et pidin autos oksele hakkama. 6htupoolikul ekslesime tund aega metsas, kuni leidsime sobiva 66bimiskoha. P2rast t2histasime kolleegi synnip2eva. Kulbiga makarone taldrikule ja poest saadud tasuta kook maitsesid h2sti. Kylla tuli ka Jim Beam.
Neljas p2ev. Leidsime suve 300 km enne Adelaide'i. T2histamiseks tegime rannas l6unas66gi. V2ljas 30 kraadi ja taevas pilvitu. Hea soe.
Pyhap2ev Adelaide's. J2rgmine p2ev s6itsime juba k6rbes, kus ainus m2rk tsivilisatsioonist oli maantee k6rval olev gaasitoru ja yksikud lehmad-lambad. P2rast 600 km s6itu hakkas p2ike loojuma ja CD plaadil k2is viimane lugu. Afroameeriklane vuristas "they see me rollin', they hatin'" ning autojuhil oli yks k2si roolil ja k6igi pead 66tsusid muusika rytmis kaasa. Seej2rel j6udsime Coober Pedysse. Linn, mis on suurem jaolt maa all ning on kuulus oma opaalikaevanduste poolest. Yyrisime meiegi endale koopas yhe nurga ja j2ime magama.
Teisip2eval v2ike linnaekskursioon, mis l2ks 6nnelikult ehk l2rmavate aborigeenidega probleeme ei tekkinud. Olen kohtunud paljude toredate p6liselanikega, aga neid Coober Pedy omasid eristab enesekontolli kaotanud, purjus ja h22lekatest klounidest, keda v6ib reede 6htul Tartu linna peal erinevate klubide uste tagant leida, vaid nahav2rvus.
6htul 66bisime kahes kohas korraga ehk siis Northern Territory ja South Australia piiri peal. Austraalias on kokku 8 osariiki ja nyydseks olen olnud nendest 6. Tasmaania ja Western Australia j22vad selleks korraks kylastamata.
J2rgmine p2ev j6udsime Alice Springsi. Asub enam v2hem Ausi keskel, mitte v2ga suur, 28000 inimest. Teistest linnadest, kus k2inud olen, eristab seda p6hiliselt aborigeenikultuuri suur kandepind. See on v2ga huvitav ja omap2rane. Hea kogemus. V6tsin osa ka didgeridoo t66toast. Tatistasin pool p6randat t2is, aga sain m6ned helid pillist v2lja ka puhutud.
Neljap2ev King's Canyonis, mida nimetatakse ka Ausi Great Canyoniks. Keset k6rbe yks h2mmastav vaatepilt igatahes.
Kolm p2eva pesemata ja l6puks j6udsime p2rale kohta, mis oli yks suur p6hjus meie reisi alustamiseks- Uluru ehk maailma suurim kivi. Kogu v2rk asub Uluru- Kata Tjuta Rahvuspargis. Alustasime ysna vara ja tegevust j2tkus terveks p2evaks. Teine vaatamisv22rsus lisaks Ulurule oli Kata Tjuta ehk aborigeeni keelest t6lgituna "palju p2id". Tutvusime abode kultuuriga, nende k2sit66ga ja elup6him6tetega, saime teada, miks see koht neile nii pyha on. Jalutasime ymber Uluru ja n2gime, kuidas keset k6rbe v6ib suure kivi varjus vett leida. L6unas66gi tegime seal samas ja seej2rel suundusime Kata Tjuta poole. Seal v6tsime ette 6 km pikkuse matka, mis oli huvitavam, kui Uluru juures, sest sai ronida ka m66da kaljusid ja oma fyysist testida. Viimase 3 km tegime pool joostes, sest olime hiljaks j22mas. Nimelt tahtsime tagasi j6uda p2ikeseloojanguks Uluru juurde. Sel ajal muudab kivi v2rvi ja pidadvat ilus olema. Peale meie teadis seda ka 200 teist turisti, kes oma suurte kaamerate ja kohvilaudadega end yles olid rivistanud.
P2rast 3 p2eva s6itu j6udsime tagasi Sheppi. Kokku l2bisime 6000 km. See on umbes sama maa, kui Eestist Kreekasse ja tagasi. K6va yritus.
Aga nyyd veel 3 n2dalat 6unu ja siis Melbsi ning enam siia tagasi ei tule!
Cheers!
Kaks p2eva enne seda olime l6petanud 6unte korjamise ja saime kaks n2dalat puhkust. Kas on paremat otstarvet teenitud raha kulutamiseks, kui natukene siin hiiglaslikus Austraalias ringi reisida? Pole enam palju j22nud. Juba aprill.
Oma roadtrippi alustasime Great Ocean Roadiga. See on umbes 300 km pikkune tee paljude vaatamisv22rsustega, mis jookseb m66da l6unakallast Melbourne'i ja Adelaide'i vahel. Esimesel kahel p2eval nautisime ilusaid randasid, kus lained olid sama suured nagu idarannikul, matkasime metsas ja n2gime koske, kus vett polnud. Selle sama kose juurest paistis yks koobas, kust kostus didgeridoo (p6liselanike rahvuspill) h22lt. Lootsin, et ehk vana kogenud aborigeen poetab m6ne elutarkuse, kuid eest leidsin hoopis jaapanlased, kes pilli puhusid. Hiljem ronisin puu otsa, et koaalaga pilti teha, kes haises jubedalt, ja jooksin kiirelt ookeanisse ning veel kiiremini v2lja tagasi- kylm oli. J2rgmise p2eva varahommikul tegin koos p2ikeset6usuga inimtyhjas rannas virgutava treeningu.
 |
| J2rgmised 12 km: linnud, k2ngurud, lehmad ja draakonid. |
Kolmandal p2eval l6petasime Great Ocean Roadi. Oligi siiber juba. Tee lookles m66da rannikut nii r2ngalt, et pidin autos oksele hakkama. 6htupoolikul ekslesime tund aega metsas, kuni leidsime sobiva 66bimiskoha. P2rast t2histasime kolleegi synnip2eva. Kulbiga makarone taldrikule ja poest saadud tasuta kook maitsesid h2sti. Kylla tuli ka Jim Beam.
Neljas p2ev. Leidsime suve 300 km enne Adelaide'i. T2histamiseks tegime rannas l6unas66gi. V2ljas 30 kraadi ja taevas pilvitu. Hea soe.
Pyhap2ev Adelaide's. J2rgmine p2ev s6itsime juba k6rbes, kus ainus m2rk tsivilisatsioonist oli maantee k6rval olev gaasitoru ja yksikud lehmad-lambad. P2rast 600 km s6itu hakkas p2ike loojuma ja CD plaadil k2is viimane lugu. Afroameeriklane vuristas "they see me rollin', they hatin'" ning autojuhil oli yks k2si roolil ja k6igi pead 66tsusid muusika rytmis kaasa. Seej2rel j6udsime Coober Pedysse. Linn, mis on suurem jaolt maa all ning on kuulus oma opaalikaevanduste poolest. Yyrisime meiegi endale koopas yhe nurga ja j2ime magama.
Teisip2eval v2ike linnaekskursioon, mis l2ks 6nnelikult ehk l2rmavate aborigeenidega probleeme ei tekkinud. Olen kohtunud paljude toredate p6liselanikega, aga neid Coober Pedy omasid eristab enesekontolli kaotanud, purjus ja h22lekatest klounidest, keda v6ib reede 6htul Tartu linna peal erinevate klubide uste tagant leida, vaid nahav2rvus.
6htul 66bisime kahes kohas korraga ehk siis Northern Territory ja South Australia piiri peal. Austraalias on kokku 8 osariiki ja nyydseks olen olnud nendest 6. Tasmaania ja Western Australia j22vad selleks korraks kylastamata.
J2rgmine p2ev j6udsime Alice Springsi. Asub enam v2hem Ausi keskel, mitte v2ga suur, 28000 inimest. Teistest linnadest, kus k2inud olen, eristab seda p6hiliselt aborigeenikultuuri suur kandepind. See on v2ga huvitav ja omap2rane. Hea kogemus. V6tsin osa ka didgeridoo t66toast. Tatistasin pool p6randat t2is, aga sain m6ned helid pillist v2lja ka puhutud.
Neljap2ev King's Canyonis, mida nimetatakse ka Ausi Great Canyoniks. Keset k6rbe yks h2mmastav vaatepilt igatahes.
 |
| King's Canyon |
 |
| ...nagu eelmine |
Kolm p2eva pesemata ja l6puks j6udsime p2rale kohta, mis oli yks suur p6hjus meie reisi alustamiseks- Uluru ehk maailma suurim kivi. Kogu v2rk asub Uluru- Kata Tjuta Rahvuspargis. Alustasime ysna vara ja tegevust j2tkus terveks p2evaks. Teine vaatamisv22rsus lisaks Ulurule oli Kata Tjuta ehk aborigeeni keelest t6lgituna "palju p2id". Tutvusime abode kultuuriga, nende k2sit66ga ja elup6him6tetega, saime teada, miks see koht neile nii pyha on. Jalutasime ymber Uluru ja n2gime, kuidas keset k6rbe v6ib suure kivi varjus vett leida. L6unas66gi tegime seal samas ja seej2rel suundusime Kata Tjuta poole. Seal v6tsime ette 6 km pikkuse matka, mis oli huvitavam, kui Uluru juures, sest sai ronida ka m66da kaljusid ja oma fyysist testida. Viimase 3 km tegime pool joostes, sest olime hiljaks j22mas. Nimelt tahtsime tagasi j6uda p2ikeseloojanguks Uluru juurde. Sel ajal muudab kivi v2rvi ja pidadvat ilus olema. Peale meie teadis seda ka 200 teist turisti, kes oma suurte kaamerate ja kohvilaudadega end yles olid rivistanud.
 |
| Mount Conner |
 |
| Kata Tjuta |
 |
| ...mis eelmine |
 |
| ULURU! |
 |
| N6udepesu pritsutiga |
 |
| Viimase 6htu veinir2nnak ehk jutud Oktoberfestist v2sitasid saksapoisi 2ra |
P2rast 3 p2eva s6itu j6udsime tagasi Sheppi. Kokku l2bisime 6000 km. See on umbes sama maa, kui Eestist Kreekasse ja tagasi. K6va yritus.
Aga nyyd veel 3 n2dalat 6unu ja siis Melbsi ning enam siia tagasi ei tule!
Cheers!
Monday, March 18, 2013
Salam alikoum!
M66dunud reedel korjasime selle aasta viimased pirnid. Meile anti 4 vaba p2eva enne 6unu ning 6htul tegime plaane ja t2histasime. Laup2eva alustasime ysna vara, kerge trenn, pakkimine ning asusime viiekesi teele. Sihtkohaks oli Grampiansi rahvuspark, yks meie s6ber ytles, et seal olla ilus. Hea kyll, piisab, peaasi, et Sheppist minema saaks. P2rast 400 kilomeetrit j6udsime kohale. Kuna hakkas juba pimedaks minema, otsustasime 66bimiskoha otsida ning j2rgmine p2ev vaatamisv22rsusi nautida. 66bisime keset metsa yhel telkimisalal. Peale meie oli seal veel palju inimesi. Mingi hetk hakkasime teistega arutama, et ikka p2ris jube. Oleme elanud 2 kuud kuuris, telgis. Voodi pole enam kellelgi meeles. Oleme terve see aeg korjanud pirne. Lisaks hakkas sadama ja 6htul oli 4 kraadi. Kuna Austraalias pidi ju soe olema ja kellelgi polnud piisavalt riideid kaasas, oli p2ris kylm. Siis aga ytles meie prantsuse s6ber tabava lause: "It`s easy to be a backbacker, you don`t have to care about anything." Ja nii olidki k6ik mured kadunud. J6ime 6lut edasi, otsisime metsast l6kkepuid ja panime pasta tulele.
J2rgmine p2ev p22sisme telkimisalalt minema enne, kui metsavaht tuli ja seega maksma ei pidanud. Nyyd siis vaatamisv22rsustest. Eks pildid seletavad paremini
P2ev l2ks kiiresti ja juba leidsimegi end s6itmas Bendigo poole. Linn, kus ma paar n2dalat tagasi k2isin, aga teised tahtsid ka n2ha.
Bendigosse j6udsime j2lle 6htul ning asusime uut magamiskohta otsima. Selleks s6itsime ligi 10 km m66da kruusateed kuniks j6udsime keset metsa yhele telkimisalale. Peale meie oli seal ainult yks buss. Terve selle aja jooksul ei n2inud me seal kedagi liikumas. Mets, tsivilisatsioonist eemal, yksik buss, mobiililevi pole- justkui "Wrong Turn 6". Sellegipoolest l2ks k6ik edukalt. Rahvusvaheline seltskond, Austraalia loodus, prantsuse 6lu nig iirlaste St. Patricku p2ev.
J2rgmine p2ev j6dsime tagasi Sheppartoni. Puhkus oli hea, andis piisavalt v2rskust, et j2rgmised 2-3 n2dalat 6unu korjata. Ikka vanas farmis. P2rast seda on juba m6ned plaanid, aga eks sellest siis, kui need reaalsemaks muutuvad.
Davai, tsau!
M66dunud reedel korjasime selle aasta viimased pirnid. Meile anti 4 vaba p2eva enne 6unu ning 6htul tegime plaane ja t2histasime. Laup2eva alustasime ysna vara, kerge trenn, pakkimine ning asusime viiekesi teele. Sihtkohaks oli Grampiansi rahvuspark, yks meie s6ber ytles, et seal olla ilus. Hea kyll, piisab, peaasi, et Sheppist minema saaks. P2rast 400 kilomeetrit j6udsime kohale. Kuna hakkas juba pimedaks minema, otsustasime 66bimiskoha otsida ning j2rgmine p2ev vaatamisv22rsusi nautida. 66bisime keset metsa yhel telkimisalal. Peale meie oli seal veel palju inimesi. Mingi hetk hakkasime teistega arutama, et ikka p2ris jube. Oleme elanud 2 kuud kuuris, telgis. Voodi pole enam kellelgi meeles. Oleme terve see aeg korjanud pirne. Lisaks hakkas sadama ja 6htul oli 4 kraadi. Kuna Austraalias pidi ju soe olema ja kellelgi polnud piisavalt riideid kaasas, oli p2ris kylm. Siis aga ytles meie prantsuse s6ber tabava lause: "It`s easy to be a backbacker, you don`t have to care about anything." Ja nii olidki k6ik mured kadunud. J6ime 6lut edasi, otsisime metsast l6kkepuid ja panime pasta tulele.
 | |
 |
| Pirnikorjajad |
J2rgmine p2ev p22sisme telkimisalalt minema enne, kui metsavaht tuli ja seega maksma ei pidanud. Nyyd siis vaatamisv22rsustest. Eks pildid seletavad paremini
P2ev l2ks kiiresti ja juba leidsimegi end s6itmas Bendigo poole. Linn, kus ma paar n2dalat tagasi k2isin, aga teised tahtsid ka n2ha.
Bendigosse j6udsime j2lle 6htul ning asusime uut magamiskohta otsima. Selleks s6itsime ligi 10 km m66da kruusateed kuniks j6udsime keset metsa yhele telkimisalale. Peale meie oli seal ainult yks buss. Terve selle aja jooksul ei n2inud me seal kedagi liikumas. Mets, tsivilisatsioonist eemal, yksik buss, mobiililevi pole- justkui "Wrong Turn 6". Sellegipoolest l2ks k6ik edukalt. Rahvusvaheline seltskond, Austraalia loodus, prantsuse 6lu nig iirlaste St. Patricku p2ev.
J2rgmine p2ev j6dsime tagasi Sheppartoni. Puhkus oli hea, andis piisavalt v2rskust, et j2rgmised 2-3 n2dalat 6unu korjata. Ikka vanas farmis. P2rast seda on juba m6ned plaanid, aga eks sellest siis, kui need reaalsemaks muutuvad.
Davai, tsau!
Subscribe to:
Posts (Atom)