Tai Kuningriik

21.05 maandusin Bangkokis. Seekord yksi, s6ber prantslane l2ks Austraaliasse tagasi. Esimesel 6htul v6tsin kohe bussi ja s6itsin kaugele l6unasse Phuketi saarele.M6tlesin seal m6ned p2evad peesitada ja ringi vaadata. Kahjuks oli ilm vihmane ja rand Filipiinidega v6rreldes jube r2pane ning kui tagatipuks m2rkasin liival n6elaga systalt vedelamas, otsustasin j2rgmine p2ev minema minna.

Phuketi rand

Nii tegingi. Reede hommikul s6itsin praamiga Koh Phi Phi saare poole. Huvitava kujuga kaljuformatsioonid, mis ookenist v2lja ulatudes v2iksemaid saarekesi moodustasid, muutsid reisi p6nevamaks. P6hjus, miks ma yldse l6una poole reisisin, oli see, et tahtsin hirmsasti n2ha filmist The Beach kuulsaks saanud randa nimega Maya Bay, mis asub Koh Phi Phi Leh saarel veidi Phi Phist eemal.

Koh Phi Phi

Siukeses kohas elasin

Koh Phi Phi

Koh Phi Phi, Tai paat

Koh Phi Phi

Koh Phi Phi

Laup2eva hommikul istusin Tai paati ning asusin teele. Reis algas h2sti. P2ike paistis, snorgeldasime, n2gime ilusaid v2rvilisi kalu, haisid mitte- k6ik m6nus. Maya Bayle tuli l2heneda saare tagant. See oli yks v2ike laht, kus kaks sissek2iku avamerelt oli ymbritsetud suurte kaljudega. Peale meie oli seal veel mitmeid teisi suuremaid ja v2iksemaid paate. Aga siis j2rsku t6usis tuul ja hakkas vihma sadama. Lained l2ksid nii suureks, et paat oli vahepeal reaalselt veega risti. T6mbasin p22stevesti selga ja planeerisin, kuidas eluga p22seda. Kui meie paat oli kahe teise samasugusega kokku p6rganud ja esiotsa oli l66gist auk tekkinud, arvas juht, et v6iks tagasi minna. Rand j2i n2gemata ja kylmetasin ka. P2rast kerget turgutust k2isin paadifirma juures ja sain loa j2rgmine p2ev uuesti proovida.

Koh Phi Phi Leh eemalt

Pyhap2eva hommikul t6usin varem ja jooksin randa, et vesi yle kontrollida. Tundus rahulik. Maya Bay pidi seda v22rt olema. Algus l2ks taas h2sti- p2ike, m6nus vesi. J6udsime siis j2lle saare taha sinna kaljude vahele. Tuul oli veidi t6usnud ja lained kerkisid, aga paadimees viskas ankru p6hja ja andis loa minna. Saarele saamine oli omaette katsumus. K6igepealt pidi ujuma ca 50 m kaljuseinani, kus oli trepp, millest pidi paari meetri k6rgusele ronima. Abiks olid yksikud k6iejupid. Aga probleem oli selles, et kalju 22res olid lained eriti tugevad ja tahtsid sind vastu seina virutada. T6mbasin j2lle p22stevesti selga ja panin minema. J2i v2he maad, kui tuli suur laine ja lykkas mind teadmata suunas. Ahmisin 6hku, sekka soolast vett ja midagi aru ei saanud. Siis n2gin silmanurgast k6it ja haarasin sellest ning tirisin end trepi peale 2ra. Jalg v2rises ja syda puperdas. Vetelp22stest polnud loomulikult juttugi. Vaata ise, kuidas saad, see on Taimaa :D Aga okei. Rand oli kahjuks pettumus. Looduslikult kyll ilus, kuid liiga turistlik nagu arvata v6iski. 50 m pikk ja 5 m lai ning sajad hiinlased oma kaameretaga tuhandeid pilte tegemas.

Maya Bay hiinlasteta. Aa, ja nemad raisk tulid randa oma kiirpaatidega teiselt poolt.

Hetked talletatud ja hakkasin tagasi minema. Passin selle trepi peal kaua, enne kui vette hyppasin ja elu eest paadini ujusin. 10 euri eest korralik adrenaliinidoos igatahes.

P2rastl6unal k2isin paadist tuttavaks saanud ameeriklastega dzunglis matkamas. N2gime suurte munadega ahve ja ilusat, peaaegu inimtyhja randa. 6htul v6itlesin palavikuga- edukalt. Ainult nohu j2i.

J2rgmine hommik tegin viimase supluse India ookeanis ja alustasin reisi pealinna suunas. Lainetas taas k6vasti ja seisin koos hiinlastega okse j2rjekorras. 6nneks maabusime enne, kui kord minuni j6udis. P2rast 15 tundi bussis olin j2lle Bangkokis. M6ned p2evad avastamist siin ja siis j2rgmine lend. Reis j2tkub. :)

Khaosan Road

Kui soe on Bangkokis? Nii soe, et hommikul kell 8 l2heb koer vabatahtlikult j22vanni.