Filipiinid

11.05 j6udsime Manilasse. Mingit kindlat plaani polnud, teadsime vaid, et kolme p2eva p2rast l2heb j2rgmine lend. Mu prantslasest reisikaaslane oli kuulnud, et sellel samal Luzoni saarel on yks ilus vulkaan ja et v6iks seda vaatama minna. Hea kyll, miks mitte. Lasime taksojuhil end bussijaama viia. Ja Filipiinidel on liikluses nii, et kes esimesena l2heb v6i k6vemini signaalitab, sellel on 6igus. Teadmata t2pselt, kuhu minema peame, saime l6puks kohalikelt tundmatu linna nime- Dau. Okei. Kolm tundi hiljem j6udsime kohale. Metsik kuumus, n2lg, v2simus, t2iesti v66ras koht. Bussi aknast n2gin juba, et 6ues palju inimesi. Kui v2lja astusin, tundsin end kui v66rkeha. Tekkis justkui hetkeline vaikus ja k6ik pilgud p66rdusid meile. Ja siis l2ks see l2rm j2lle lahti. Nagu k2rbsed olid k6ik meie ymber ja pakkusid igasugu teenuseid. P6genesime kiirs66gikohta, et veidi j2rele m6elda. Peagi saime aru, et oleme siin kaks ainsat valget inimest ja palju neid siin t6en2oliselt ei k2i.

L6puks leidsime endale  odava 66bimiskoha. Tuba jagasime 5 prussakaga, kes olid vist tavaliste prussakate hiiglaslikud esivanemad. P2rast v2ikest puhkust jalutasime linna teise otsa. Kogu kultuurishokki aitas leevendada see, kui n2gin esimest valget inimest. Esimesed p2evad kohanesime uue milj66ga, 6ppisin turul kauplema ja ettevaatlikult proovisin kohalikku toitu. Kogu selle kolme p2eva v6tmes6nadeks v6iks olla pidev olelusv6itlus, et sulle rahaga tynga ei tehtaks.

14.05 lendasime Boracay saarele. Filipiinidel on kokku yle 7000 saare ja ringi lennata v6iks siin palju. Aga Boracay- turistidest pungil, hotell hotelli otsas, aga rand oli ilus ja palmid ka. Polegi oma elus varem sellisel puhkusel olnud, et v6tad rannas p2ikest ja jood kohalikku kookosemaitselist rummi.

18.05 s6itsme varahommikul k6igepealt yhele suuremale saarele, kust edasi yhistranspordiga kuus tundi Iloilo linna. Sealt paadi peale. K6ige odavam pilet andis 6iguse yhele voodikohale sadade seast. Ja kui ytlen voodi, siis ei m6tle voodit linade ja teki ja padjakesega. Keegi hea inimene oli viis kukke paadireisile kaasa v6tnud. Lindude 6htune omavaheline pikk arutelu v2ga ei h2irinudki, sest olin ysna v2sinud. Kyll aga l6i paadi loksumine neil vist bioloogilise kella rytmi sassi, sest kell 3.30 hommikul hakkasid nad j2lle kirema. 15 tundi hiljem j6udsime Cebu linna.

20.05 tulime varahommikul Manilas lennukist maha. Sai veidi ringi vaadatud ja k2es ongi minu viimane p2ev siin.

Aga ma pole veel l6petanud. Kirjutan varsti j2lle! :)