Olla või mitte olla

Õhtust!

Elame siin neljakesi Shakespeare'i tänaval ühes majas. Lisaks meile üks tore vanapapi. Päris õnnelik leid, küsib ainult 200 taala nädalas. Kesklinnale oleme üsna lähedal, 15 minutit. Ümbruskond hakkab ka selgeks saama. Nii palju ringi käidud seoses CVde jaotamisega. Ilus on. Palmid ja värgid. Papagoid laulavad keset tänavat.

Paar päeva tagasi ründas Karelit üks lind. Nad pidavatki siin olema sellised vihased. Umbes varese suurune. Igatahes, Karel on nüüd 3 päeva järjest Xboxi mänginud. Väljas ei taha käia enam. Maiu sai tööle, nii et see on hea. Tegelikult sain ma ise ka. Hakkan baarides ja ööklubis klaase kokku korjama ning saan selle eest 22 dollarit tunnis :D See on selline suur firma, haldab mitut-mitut baari ja ööklubi ja hotelligi. Pahupool on see, et mõned baarid valmivad alles novembri keskel. Seega võib alguses töötunde nädalas väheks jääda. Kuid kindel pole, homme olen targem. Vähemalt on algus tehtud. Tööd otsin siiski endiselt edasi. Mida rohkem raha, seda rohkem saab ringi reisida. Väga kauaks siia ka ei tahaks jääda.

Töö leidmine tegelikult nii lihtne polegi, kui ma arvasin. Eestis on mul näiteks piisanud seni vaid tutvuste kasutamisest.  Aga see on hea, peab sellest mugavustsoonist välja tulema. Täna tegelesin pool päeva sellega, et saada mingi sertifikaat, mis lubaks mul alkoholi müüa (selle baaritöö jaoks siis).Kuradi paberimajandus.  Jube tüütu, vaja käia erinevates kohtades printimas-skännimas- siis otsi mingi loaga isik, kes võib sul neid dokumente allkirjastada- skänni jälle jne.

Aga olgu, järgmine kord siis jälle :)

"Good morning! Et noh, I saw your job offer in the newspaper..."

Yellow

Täna kell 5.00 tõusime Kareliga ning läksime kioskisse. Võtsime sooja ajalehe ning hakkasime töökuulutusi vaatama. Autojuhiks? Lihakombinaati? Pickers and packers?! Maalriks? Koristajaks? Baarmeniks? Andke aga tulla. Kõned tehtud, meilid saadetud. Ootame ja vaatame.

Eilse seisuga ligi 15 CVd laiali jagatud ning ka meile saadetud. Õhtul sain ühe kõne ka ning lubati minuga järgmiseks nädalaks intervjuu kokku leppida. Ettekandjaks vist.

Samuti tegin eile esimest korda trenni üle pika aja. Meil siin laguuni ääres väike väline ala, kus on igasugused jõumasinad (stepper, chest press+back pull, rööpad triitsepsi surumiseks, kang rippes kätekõverdusteks, seadeldis küki tegemiseks, pink kerelihastele). Kuna ilm on soe, siis söögiisu eriti pole. Lisaks pikk paus trennist ja lihased nii kokku kuivanud. Täis kõrend rsk. 82st kilost vb 77 on alles. Aga ma alustasin taas! Kõige tähtsamate asjade märkmikusse lisandus peatükk "must train". Pean sinna oma väikest treeningpäevikut. Järjepidevust ja tahtmist ka kõigile teile, kes püüavad oma elukvaliteeti sportliku tegevuse ning õige toitumisega parandada!

Ühtlasi vabandan eelmise posti kehva grammatika ning numbrirohkuse eest. Kuradi Aussi keyboard. Shift+2 teevad @ ju. Kui ebareaalne on see?!

Ühest küljest on tore helesinise laguuni ääres päikest nautida ning marjasmuutit limpsida. Teisest aga hingeahu ei saa, kui rahaliselt on tulevik oleks kindlustatud. Loodan parimat!

Päikest teile lumememmedele sinna! :D

Gangnam Style

Ahoi!

Rongis6it Mackaysse pikenes 2 tundi metsatulekahju t6ttu, mis oli raudteel. 18 tundi s6itu oli p6hjustanud r2nga v2simuse ja tuju oli p2ris kehv. Terve p2eva passisime niisama ja ootasime Kareli s6pra. L6puks kohtusime ning tema jutt andis motivatsiooni juurde. T66d pidi k6vasti olema, kuid majutust raske leida.

Eile k2isimegi m66da linna ringi ning jagasime oma CVsid igal pool. Panime oma nimed kirja ka kuhugi asutusse, kust helistatakse, kui sobiv t66 vabaneb. Aa, Priit, kui sa juhuslikult loed seda, siis panin su soovitaks yhes kohas. Kui helistatakse, siis 2ra p2ris halba r22gi ;)

Kuigi siia tulles ma ei tahtnud eestlasi n2ha, siis need, keda n2inud olen, on p2ris toredad. Eile kohtusime ka yhtedega ning need viisid meid autoga Gangnam Styleí saatel yhe j6e 22rde. Luiglesime k6ielt hypates vette ning ujusime. Krokodille ei n2inud. 6nneks. Samuti n2gin esimest korda ookeani. Erilisi emotsioone ei tekitanud. Neeme juurest Pusilt vaade Peipsile on samasugune...

Elu on siin teistsugune. Nagu ma olen aru saanud, siis t66p2evad algavad mingi 6-7. Kaevurid l2hevad baari jooma mingi 14-15 vahel. 66asutused pannakse kinni juba 00-01. Ja pimedaks l2heb juba kell 19. Ise pole veel kuhugi v2lja j6unud.

Kerge igatsus on peal juba. Olge vinged!

"I killed all these m*****F***ing snakes in this m*****f***ing plane" Samuel El Jackson

Õhtu või hommik. Sünnipäev või järgmine päev. Lõunasöök või oode. Reedest esmaspäevani magamata bussis ja lennukites, midagi aru ei saa. Ajavööndid liiguvad edasi-tagasi. Trafaretsed naljad Kareliga toovad rõõmu. Araablaste lennukid on päris uhked.

22. hommikul saabusime Brisbane’i. Palavus lämmatab. Kama läks Kareli kotis katki ja narkokoerale see meeldis. Esimese öö veedame backpackerite hostelis. Kuukesi elame väiksemas toas, kui mina Muru tänaval. Osalesime mälumängus. Esikoht tundus kindel, jäime aga viimaseks. Piinlik.

Homme rongiga Mackay’sse. 16 tundi sõitu ja mingi 120 dollarit vaesem. Kõik on üldse siin nii kallis. Järgmisest nädalast loodan tööga alustada. Seni püüan veel põlve hoida. Vaja terveks ravida.

Paar päeva olin päris kindel, et näen kõike unes. Üksluine minek, ootamine, üüratu vahemaa. Korraks isegi näpistasin end, et üles ärgata. Ei mõjunud. Vaikselt hakkab kohale jõudma.

Inimesed siin naeratavad. Pole nagu Vahi tänava Maximas või clutallinlik „tsjoo blät“ olek. Annab energiat.

Ladna, vaja magama minna. Homme kell 10 check-out.

Püüan varsti taas kirjuta! :)

Kuidas see täpselt nüüd käibki siin...