Oh seda karnevali

*See post on kirjutatud Aussie klaviatuuril ehk tippe-tappe pole :)

Hetkese seisuga kolmas reisipaev ning pea 400 km maha soidetud. Oleme kulastanud Main Beachi, Surfers Paradise'i, Palm Beachi, Coolangatat ning Byron Bayd. Main Beachil magasin auto esiistmel, jargmine hommik tegime kindlustuse, ujusime toa lae korgustel lainetel ning nagime miamibeachilikku randa. Surfers Paradise'is otsisime 2 tundi, kus saaks GPSi laadida ja korbesime paikse kaes. Palm Beachil lootsime leida "Home and Away" filmimispaika, aga tuli valja, et eksisime kohaga. Coolangatas saime tanklatadilt teada, et oleme joudnud uude osariiki- see on siis New South Wales- ning lisaks laadis ta pool tundi meie navigaatorit. Byron Bayl votsime ette vaikse matka mooda rannajoont ning siis labi vihmametsa ja joudsime Austraalia koige idapoolsemasse punkti. Korgelt maetipult laius ees suur-suur ookean ja vaatasime, kuidas lained ule kivide vastu kaljuseina amokki jooksid ning kuidas surfarid trikke tegid. Paradiis.

Kerin veidi tagasi. Brissi saabusime 29. ehk laupaeval. Plaan oli jargmine paev auto saada ja minema porutada. Laks teisiti. Puhapaeval kaisime kull autot vaatamas, aga paberimajandust korda ei saanud. Esmaspaeval ehk aasta viimasel paeval kirjutasin vahemalt 5 allkirja ning lopuks oli masin minu nimel. Commodor Holden Executive. Kohalik vark. Onnelikult soitsime Brissi aarelinnast tagasi kesklinna poole. Kesklinna parklas avastasime, et kapoti alt on oli valja voolanud. Lahemal uurimisel leidsime, et kaigukastioli on tuhjaks jooksnud. Ohtuks oli selge, et enam midagi teha pole. Tombasin olised riided seljast ning pesemas kaimata puhtad peale. Vana-aasta ohtu veetsime vaikses meeleolus baaris, parast soitsime rongiga Hiinalinna ning vaatasime, kuidas purjus inimesed tuigerdavad. Lopuks kondisime tagasi ning maandusin parklas viisakate riietega auto esiistmel. Jarmine paev bookisime hosteli kohad ning ootasime. Puhade ajal polnud autoga midagi voimalik teha. Kolmapaeva ohtuks saime puksiiriga viimaks masina tagasi toimetatud. Meil nimelt oli garantii ka. Neljapaeva parastlounal, parast ligi 300 dollarilist lisakulutust, saime auto katte ning alustasime soitu.

Nuud on ohtu ning oleme joudnud rohelise motteviisiga Nimbinisse. Esimesel ringkaigul tervitas meid palja kohuga ning suure habemega hipi, kes utles "Tere tulemast koju!". Muru on siin niitmata ja roheline, majad lihtsad ja inimesed onnelikud. Panime kohad kinni Rainbow Retreat nimelises backersi hostelis. See koht siin on vaga looduslahedane. Linnakara pole absoluutselt kuulda, vaid lindude ja putukate haali. Kusagil pidi 6 meetri pikkused kanavarastest maod ka olema. Inimesele ohutud. Chill out telgis oli kuulda reggea muusikat ning muud melu. Lahengi vaatan, mis seal toimub.

P.s vaga tahaks pilte naidata, aga kuna pikemat aega ma oma arvutiga enam koostood ei tee, siis pole see kahjuks voimalik.

Hosteli seinal markasin uht aborigeenide utlust. "We are all visitors to this time, this place. We are just passing through. Our purpose here is to observe, to learn, to grow, to love... and then we return home." Selle motteteraga soovin teile koigile meeldivat uut aastat! :)