Monday, December 3, 2012

Post a flipping title

Kuna hetkel erilisi reisielamusi pakkuda pole, jagan teiega mõngaid kilde tööpostilt.
Kõigepealt Mäki toidust. Kõik te olete kindlasti juba kuulnud, kuidas liha küpsetatakse seal rohkes õlis. Nii see ka on. Lisaks kasutatakse ühel päeval pidevalt sama õli. Ja veel, samuti hoiustatakse kogu see liha õli täis valgunud kandikutel. Ja mis kõige hullem, lihal on oma ettenähtud aeg, kui kaua ta võib seista praetult ning pärast mida peaks see ära visatama. See seletati mulle ilusti esimesel päeval ära, aga seejärel mainiti kohe, et meie seda liha ära ei viska, vaid paneme aja uuesti nullist tiksuma. Ehk, teil võib vedada ja saate värske liha, kuid võib ka mitte ning teie liha on seal õlis hoiustatud isegi tunde. Mmm! Nõude pesemisest nii palju, et kogu kraam lastakse lihtsalt kuuma veega üle. Pesuvahend on olemas, aga sellele tähelepanu ei pöörata. Nii õpetati mind täna. 
Mäkis töötab meil 10. klassi pooleli jätnud 15 aastane poiss. Töökogemust sel kohal nüüdseks üle aasta. Veidi arusaamatu minu jaoks.
Tegin täna Filet-o-Fish burgerit ja tuleb eest teade: "Palun pane selle burgeri vahele värskelt küpsetatud kalapihv. Klient mainis, et ta on rase ning ta ei taha, et tema veel sündimata laps mitte väärtuslikku toitu peaks tundma saama." Kuule, miks sa üldse tuled McDonaldsisse siis ?!
Baaris pean iga 30 minuti tagant WCd üle vaatama, et kõik korras oleks. Seisan siis seal mopiga ning minu juurde tuleb üks mees. "Hey mate, we should go in there and have a piss together." Ahah... 
Järjekordselt WC ukse taga ning lähenevad kaks neidu. Minu pikkused ja üsna kogukad. Ilmselgelt jooke liialt palju saanud ning kontskingadel püsimine on keeruliseks muutunud. Hakkab siis see hiiglane kukkuma, kuid viimasel hetkel haarab minust kinni. Ise näost valge ja miimikast saab aimu, kuidas söögitorust on üles liikumas mingisugune mass. Õnneks suutsin nõtke liigutusega ta ohutult tualetti suunata, ukse sulgeda ja turvamehe temaga tegelema kutsuda. Teate ju neid multikaid, kus okse tegelaste suust kosena purskab. Jäi vähe puudu, et minu situatsioonist oleks võinud mõnele sarjale järgmise osa kirjutada.
Ning taas, liigun oma mopikese ja rõõmsa näoga WC poole. Turvamehed ümber ringi ja külastajaid sisse ei lasta. Liikunud lähemale nägin, et ka kiirabi oli seal ning WC põrandal lebas üks välimuselt peenelt üles löödud naine teadvuse kaotanult. Mõne aja pärast suudetati ta üles äratada ning minema toimetada. Mõistus, kuhu jäid? 

Mäkis on üks kutt, kellele meeldib koss. Filipiino. Kenn on nimi. Laupäeval käisime loopimas temaga. Päris tore oli üle kahe kuu palli puudutada.
Aa, ja äkki on kellelgi kilekotte vaja? Prügikotiks või nii? Siin pannakse supermarketis põmst iga asi oma koti sisse ja mul on neid kogunenud nüüdsekt kümneid ja kümneid. Panen postiga teele?

Filmisoovitused: "Observe and Report", "Proof", "Napoleon Dynamite".

See reis on juba preaguseks olnud hea viis hirmudest üle saamiseks. Näiteks enam ei kohku ma ära, kui õhtul pimedas tööle kõndides pea kohal asuvalt puult poole meetrise siruulatusega nahkhiir bätmännilikult õhku tõuseb. 

Olgu, semud. Siinkohal laenaks Miku ütlust. Pange ässalt!

1 comment: